Selleteemaline konverents toimus 23. märtsil 2017 Tallinnas Nordic Hotel Forumis: Fuel Conference "Towards a Cleaner Society - A Boilerplate for the Transition?"

Kajastus:

1. 1. Terevisioon, 23.03.2017, Mis saab siis, kui bensiini- ja diiselmootorid ära keelatakse?
   

2. 2. Postimees, 23.03.2017, Alan Vaht: kas diiselmootorid keelustatakse?
   

3. 3. Reporter, Kanal 2, 23.03.2017, Kütuseturg ning transpordisektor seisavad silmitsi suurte muudatustega
   

Tänapäeva kütuseturg ning transpordisektor seisavad silmitsi tõsiste väljakutsetega, mis võib tähendada seninägematuid muutusi antud sektoris. Eesootavate muutuste põhjuseks on soov vähendada õhku paisatavate kasvuhoonegaaside hulka ning parandada õhu kvaliteeti linnades. Kas see tähendab ka bensiini- ja diiselmootorite keelustamist?

Inimkonna janu transpordi järele on olnud ajas kasvav. Hobuveokite kõrval toimus aurumasinate tormiline areng 19. sajandil ning tänaseni kasutusel olev sisepõlemismootor võidutses 20. sajandil. Võimas areng – kuid tööstusrevolutsiooni algusest alates on kasvuhoonegaasina tuntud CO2 hulk atmosfääris suurenenud enam kui 40% ning põhjustanud kliimamuutusi. 4. novembril 2016. a. jõustunud Pariisi kliimaleppe kohaselt on ülemaailmselt lepitud kokku kasvuhoonegaaside õhku paiskamise vähendamises, et hoida kliima soojenemine tunduvalt allpool 2 °C võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. Eesmärgi saavutamine toob aga kaasa kütuseturu transformatsiooni.

Ambitsioonikas eesmärk

Euroopa Komisjoni andmetel moodustab transpordisektori osakaal Euroopa kasvuhoonegaaside emissioonist 25% ning on peamiseks õhusaaste allikaks linnades. Võrreldes 1970. aastaga on transpordisektori poolt õhku paisatud CO2 heitmete hulk enam kui kahekordistunud. Olukorra parandamiseks on Euroopa Liit seadnud eesmärgiks vähendada CO2 emissiooni transpordisektoris 2050. aastaks vähemalt 60% võrreldes 1990. aastaga. Ambitsioonika eesmärgi saavutamine nõuab riikidevahelist tugevat koostööd ning tõsiseid otsuseid, vastasel juhul jääb kliimaeesmärk saavutamata. Tuleb arvestada, et 2040. aastaks kasvab sõiduautode arv maailmas 2 miljardini, mida on 2 korda enam kui täna. Naftatarbimise osas prognoositakse globaalse nõudluse kasvu kuni aastani 2040, kuid sõiduautode osas hakkab fossiilse kütuse nõudlus langema tänu automootorite efektiivsuse ja elektriautode arvu kasvule ning biokütuste osakaalu suurenemisele. Maailma Energeetikanõukogu on oma prognoosides hinnanud, et juhul kui riigid teevad koostööd ning valitsused dikteerivad riigi energiapoliitikat kasvab elektriautode osakaal 2060. aastaks tänaselt 0,13%-lt 32%-ni ning koostöö puudumisel vaid 9%-ni. Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) on aga märkinud, et Pariisi kliimaeesmärkide saavutamiseks peaks elektriautode arv kasvama 2040. aastaks 715 mln. autoni ehk 36%-ni autode kogu arvust (võrdlus: 2015. aastal ulatus elektriautode arv 1,3 mln. autoni). Lisaks on Euroopa Komisjon hinnanud, et 2050. aastal on Euroopa transpordisektori sõltuvus vedelkütustest 86% tänase 94% asemel ning on juhtinud tähelepanu, et kehtiva EL energia- ja kliimapoliitikaga ei ole CO2 heitmete eesmärki võimalik saavutada.

Radikaalne sisepõlemismootorite keelustamine?

Transpordisektori heitmete vähendamise radikaalseks lahenduseks on pakutud bensiini- ja diiselmootoriga uute sõidukite müügi keelustamist. Mitmed Euroopa riigid, sh Saksamaa, on pakkunud keelustamist alates 2030. aastast. Üllatuslikult pärineb keelustamise mõte naftariigist Norrast, kus vastav ettepanek on lisatud ühe võimalusena Norra transpordi arengukavasse. 6. juunil 2016 selgitas Norra Kliima- ja Keskkonnaminister Vidar Helgesen Twitteri vahendusel, et keelustamise asemel rakendatakse jõulisi meetmeid tagamaks mitte ühegi fossiilkütusel sõitva auto müük alates 2025. aastast. Sama on kinnitanud ka Norra Transpordiministeerium, et keelustamise asemel peab siiski tehnoloogia areng tagama bensiini- ja diiselmootoriga sõidukite arvu vähenemise ning riigi roll on seda arengut toetada.

Diiselmootorite keelustamise osas on õhusaaste probleemide tõttu reaalne kohustus juba võetud mitme suurlinna poolt. Nimelt leppisid Pariisi, Madriidi, Ateena ja Mexico City linnapead eelmise aasta detsembris kokku, et keelavad diiselmootoritega autod oma linnades alates 2025. aastast. Sama on juba praktiseerinud ka Oslo.

Võti peitub alternatiivide toetamises

Arvestades Pariisi kliimaleppe eesmärki on ilmselge, et fossiilsete kütuste tarbimise asendamine alternatiivsete puhtamate lahendustega on võtmetähtsusega. Alternatiivide osas on tohutu areng toimunud akutehnoloogias, mis on soosinud elektriautode müügikasvu. Maailma kõige suuremaks elektriautode turuks on üllatuslikult jällegi naftariik Norra, kus elektriautode osakaal jõudis eelmisel aastal 29%-ni kõikidest uutest müüdud autodest. Teine koht kuulub Rootsile turuosaga alla 3% ning Euroopa keskmine on vaid õrnalt üle 1%. Elektriautode osas koguvad populaarsust laetavad hübriidautod. Norras kasvas vastavate sõidukite arv aastaga koguni 209% ning läbiviidud küsitluse alusel peitub edu võti erinevates riigipoolsetes toetusmeetmetes ning maksusoodustustes. Globaalselt on kasvanud ka surugaasil, vedelgaasil ning veeldatud maagaasil sõitvate autode arv. Käesoleva aja suureks väljakutseks on aga vesinik, mille osas on suurimaks takistuseks vesinikkütusel sõitvate autode hind ligi 80 000 eurot ning piisaval arvul tanklate puudumine. Sisuliselt on tegemist muna-kana probleemiga. Kui ikka tankimisvõimalus puudub, siis autot ei osteta ning kui autosid turul ei ole, siis ei investeerita ka kallitesse tankimisseadmetesse. Alternatiivide ainsaks elujõuliseks lahenduseks on riikidevaheline eesmärgistatud tugev koostöö, range riiklik energiapoliitika ning riiklikud toetusmeetmed.

Vesiniku ühiskond – on see unelm või reaasus?

Vesiniku entusiastid näevad vesinikkütuses suurt potentsiaali ning ütlevad, et vesiniku aeg on kohe käes. Jaapan on loonud seose 2020. a. Tokyo olümpiamängudega. Nimelt on Tokyo endine kuberner Yoichi Masuzoe öelnud, et kui 1964. a. Tokyo olümpiamängudega pärandati maailmale Shinkanseni kiirrongisüsteem, siis järgmiste olümpiamängudega pärandatakse maailmale vesiniku ühiskond. Ootame põnevusega, sest kogu olümpiaküla elekter plaanitakse toota vesinikust ning Tokyo tänavatel peaks sel hetkel juba sõitma 6000 vesinikautot ja üle 100 vesinikbussi.

Eesmärkide seadmine on tore ja vajalik. Isiklikult on mul heameel, et Pariisi kliimalepe on sündinud ning ka jõustunud. Ilma eesmärkideta puudub siht, mille poole püüelda. On iseenesest mõistetav, et puhas keskkond ja puhas õhk on olulised igale ühele meist, meie lastele ning tulevastele põlvkondadele. Olen autoga ummikus seistes lülitanud õhuventilatsiooni siseringluse peale või keeranud sootuks kinni, sest eesseisvate sõidukite heitgaasid matavad hinge. Suurlinnade ühenduse C40 andmetel põhjustab õhusaaste igal aastal ülemaailmselt 3 mln. inimese surma. Ameerika Kopsuühenduse hiljutise raporti kohaselt põhjustab Ameerika Ühendriikides tarbitud iga bensiiniliiter tervise ja kliima kulusid kokku 0,3 dollarit. Eesti vedelkütuste tarbimise juures võrdub see 311 mln. euroga. Seega on mille üle mõelda. Norra edusammudest puhtama keskkonna nimel on kahtlemata palju õppida. Oluliseks võtmesõnaks on siinjuures riigipoolsed toetusmeetmed, sest muna-kana probleemist tulenevalt ei ole ükski alternatiivne lahendus ilma riigipoolsete toetusteta jätkusuutlik ega ka lõpptarbijale taskukohane.

Arvestades riikide osalust kütuse rafineerimisäris ei usu ma valitsuste valmisolekusse keelustada bensiini- ja diiselmootoritega sõidukite müük. Norra näitel puudub selleks ka vajadus. On vaid küsimus, kas valitsustel on valmisolek ja tahe jõuliseks tegutsemiseks sh dikteerida ja suunata energiapoliitikat lähtudes Pariisi kliimaleppe eesmärkidest. Kindel on aga see, et eelseisvad väljakutsed on väga tõsised ning eesmärgi saavutamiseks tehtavad otsused muudavad tuntavalt kogu senist kütuseturgu ja transpordisektorit.

Pingutagem puhtama keskkonna nimel selliselt, et Pariisi kliimalepe ei jääks vaid tekstiks paberil. Ootan valitsustelt tõsiseid tegusid.